See sait kasutab küpsiseid, mis koguvad andmeid, et aidata teid õige sisu ja reklaamidega. Jätkates meie saidi kasutamist, te nõustute, et me hoiame ja kasutame küpsiseid teie seadmes.

Blogi

Avaleht Blogi
0 0
Teie ostukorv on tühi

Safiir

Safiir on üks korundi erimeid. Arvatakse, et kivi sai oma nime sõnast canipriya, mis tõlkes vanaindia keelest tähendab „Saturni armsamat“. Vanakreeka keeles nimetati kõiki siniseid vääriskive sõnaga σάπφειρος (sappheiros). Just seepärast oli see kuni 13. sajandini tuntud kui lasuriit või taevasinine rubiin. Tsaari-Venemaal nimetati sinist korundi nagu teisigi sinist värvi kive boudeks. Alles 18. sajandil tegi rootsi keemik J.G. Wallerius ettepaneku nimetada läbipaistev sinine korund safiiriks.

Kivine maagia

Safiiriga ehted on olnud läbi aegade erilise väärtusega. Uskumuste kohaselt peeti seda kuninglikku mineraali lootuse, truuduse, puhtuse ja neitsilikkuse sümboliks. Kaua aega oli safiir üks kallemaid vääriskive, mis jäi hinna poolest alla ainult teemandile. Taevakarva kivi arvati olevat rahu, enesesse süüvimise ja lepituse kehastus. Vanas Roomas kandsid rukkilillesiniste safiiridega sõrmuseid ainult Jupiteri templi preestrid. Indias ja Juudamaal kaunistati nendega vaimulikurüüsid. Sinised safiirid särasid isegi Kleopatra enda kroonil.

Safiirpulmad on 45 aasta pikkuse abielu verstapost, mida tähistatakse safiiriga kingitustega, märkimaks ära abikaasade tarkust ja vooruslikkust.

Maapõuest

Loodus on meid safiiri leiukohtadega heldelt õnnistanud. Sinise korundi ladestusi leidub Maa viiel mandril väljaarvatud Antarktikas. Praegu on maailma juhtivateks safiiri kaevandajateks ja eksportijateks Tai, Sri Lanka, India ja Birma. Aktiivselt kaevandatakse safiiri veel Madagaskaril, Austraalias, Brasiilias, USA-s, aga ka enamuses Aafrika riikides.

Väiksemaid kivi leiukohti esineb mõnedes Euroopa riikides (Prantsusmaa, Šveits, Tšehhimaa, Poola). Huvitav on, et erinevatest leiukohtadest pärinevatel safiiridel on oma unikaalne värv. Selle tunnuse järgi suudavad spetsialistid iga kivi „kodumaa“ kindlaks teha palja silmaga.

Austraalia leiukohad on kuulsad sinakasmustade, kunstlikus valguses tumenevate safiiride poolest. Tai safiirid on kõrge kvaliteediga ja erinevad teiste maade korundidest roheka varjundi poolest. Mineraalid Montana osariigist (USA) on tuntud oma kahvatusinise jäävärvi poolest. Vene talve värvidest läbi imbunud Uurali safiirid on kõige sagedamini halli, Koola poolsaare korundid aga rukkilillesinise varjundiga.

Vanim safiiri leiukoht on Sri Lanka (endise nimega Tseilon). Ei ole üllatav, et saare elanikud peavad safiiri oma rahvuskiviks. Sri Lanka visiitkaardiks on saanud külluslikes sinistes toonides korundid alates ultramariinist kuni tumesiniseni. Lisaks neile kohtab saarel kollaseid ja oranže safiire (padparadschasid) ja isegi safiiri „kassisilm“. Just Sri Lankalt leiti üks suurimaid safiire kaaluga umbes 19 kg!

Paljud täna tuntud vääriskorundi leiukohad avastati 19. sajandil. Nii avastati 1880. aastal Indias Kashmiri orus mäevaringu tagajärjel ainulaadsete safiiride rikkaim leiukoht. Kivid olid sügavat rukkilillesinist värvi õrna violetse varjundiga. Kashmiri safiire peetakse tänini unikaalse väärismineraali kvaliteedinäitajaks.

Suuri siniseid korunde kohtab üsna harva. Kui see juhtub, antakse neile, nagu ka tuntud teemantidele, nimed. Tuntumad „ristitud“ safiirid on „St Edward“, „Stuart“ (104 karaati), „India täht“ (536 karaati), „Kesköö täht“ (116 karaati).

Safiirsinine kaleidoskoop

Safiir on alumiiniumoksiid, mis jääb kõvadusskaalal alla ainult teemandile. Kivi üks põhilisi omadusi on rikkalik värvivarjundite palett. Safiiri toon sõltub titaani ja raua lisandite olemasolust või puudumisest selles. Seejuures nimetatakse kõiki „värvilisi“ safiire peale siniste „fantaasiasafiirideks“. Mõned neist vääriskividest, näiteks austraalia ja aafrika safiirid, on dikroomsed ehk ühendavad endas kahte värvi: piki kristalle on need tumesinised, risti kristalle aga rohelised.

Kui ainsaks lisandiks on kroom, on kivi punase varjundiga alates kahvaturoosast kuni üsna sügava veinipunaseni.

 

Kullakaid safiire esineb raua ja kroomi lisandite esinemise korral ja need võivad samuti olla üpris lopsaka varjundiga.

Raua (Fe) ja kroomi (Cr) lisandid koos tekitavad safiiridel kuldsete ja oranžide värvi. Värvuse muutmiseks siniseid korunde sageli kuumtöödeldakse. See meetod võimaldab kivi värvi võimendada, nõrgendada või ühtlustada. Selle tulemusena võib hallikassinine safiir muutuda erksiniseks. Rauaoksiidide vastastikune mõju tugevdab kivi sinist värvust, samas kui raua ja nikli difusioon värvib safiiri punaseks ja oranžiks.

 

Siniste korundide järgmiseks eripäraks on asterism. Tänu sellele optilisele efektile tekib safiiri keskmesse tähe kontuur. Seda liiki safiire nimetatakse „tähtsafiirideks“. Selline imetabane kivi näeb välja tõeliselt salapärane ja seetõttu hinnatakse seda väga kõrgelt. Kõige suurem „tähtkristall“ leiti 1966. aastal Birmast (Kagu-Aasia). Kivi kaal küündis 63 tuhande karaadi ehk 12,6 kiloni!

Igavene väärtus

Väärtuslike safiirlisanditega tooteid on ajast aega kõrgelt hinnatud. Täna kasutavad juhtivad juveelimajad korunde nii üksikutes toodetes kui tervikkollektsioonides. Eriti peened näevad välja astmelise või briljantlihviga safiirid, aga ka cabochon-lihviga „tähtsafiirid“. Topaaside, ametüstide ja smaragdidega liidetuna omandavad sinised safiirid uusi värve.

Endiselt on aktuaalne klassikaline safiiride ja briljantide kooslus, millest on saanud luksuse sümbol. Muutumatult efektsed näevad sinised safiirid välja valge või kollase kulla raamistuses. Samas kõlab moodsalt ja tänapäevaselt ka klassikaline vääriskivide duett kombineeritud raamistuses.

 

20:46:37